Korterijahist ausalt ja avameelselt…

Ma tegelikult ei tahtnud oma eelmises postituses eriti seda teemat lahata, sest iga kord kui sellele mõtlesin, tegi see mind väga nukraks. Etteruttavalt mainin, et postitus lõppeb ikkagi positiivses noodis, seega püüdke lõpuni lugeda.
Ühesõnaga.

Väga vabandan, et…

…ma pole jõudnud tükk aega midagi blogisse kirjutada. Põhjuseid on mitmeid: ajavahest tingitud kurnatus, st organism ei ole veel siiani harjunud, et ajavahe Eestiga on nüüdseks lausa 10 tundi. Lisaks ka asjaolu, et oleme korteri otsimisega mitu päeva hõivatud olnud ning ei ole aega turisti stuffiga tegeleda ega blogile mõelda.Kui aga kedagi peaks huvitama, kuidas lend läks, siis panen mõned emotsioonid siia kirja.

Kuidas tsiviliseeritud riigis remonditöid tehakse…

Umbes nädal aega tagasi hakkasid meil siin üürikorteris veejamad peale. Küll võis soovi korral võtta jääkuubiku dušši, küll oli vee surve frustreerivalt väike ja tegi pikkade juuste pesemise tõeliseks aeganõudvaks väljakutseks…

Kuidas me jõusaalis käisime…

Kuna Simo tädipoeg Miikael/Michael oli meile juba pikemat aega promonud, kuidas Torontos saab nädal aega tasuta jõusaalis käia, otsustasime tennised ja dressid kotti visata ning sammud esimese lähemalasuva spordisaali poole seada.

Michael ütles, et tema on oma tasuta korrad juba ära käinud, isegi vist kunagi mingit raha ka maksnud, aga lepingu lõpetanud, mistõttu peab ta targalt skeemitama, et maksmata sisse saada.

Protected: Tere siis kah…

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Password: